Mida võiks teada?

 

  • Kuigi miinuskraadide saabudes hakkavad veekogud jäätuma, siis pärast esimesi külmasid tekkinud jää on õhuke ja nõrk ega kanna inimest.
    Samuti võib kevadel päikeselisel või vihmasel perioodil varem veekogu katnud tugev jää kiiresti õhukeseks muutuda.
  • Ohutum on jääle minna pärast paarinädalast külma ilma, kui õhutemperatuur on olnud pidevalt alla 0°C ning veekogul on viiteid tugevale jääle
    (nt jalaga katsudes on pind tugev).
  • Tavaliselt on jää nõrgem jõgede kiirevoolulistes kohtades, jõgede suubumiskohtades ja torude suudmetes, allikakohtades, paadisildade tugipostide ümbruses,
    roostikus, vettelangenud puude võrade ümbruses ja laevateede läheduses.
  • 2-3-kraadises vees viibimine on eluohtlik juba 15 minuti ja külmemas vees isegi paari minuti möödudes. Seetõttu on jääaugust pääsemise kiirus ja kannatanu ülessoojendamine väga oluline.
  • Piiriveekogule minnes on oluline teha selgeks piiriveekogul kehtestatud piirangud (näit. riigipiiri kulgemine, piirirežiimi ala). Piiriveekogule minek ja sealt tagasitulek
    tuleb registreerida lähimas kordonis ning kanda kaasas isiku ja ujuvvahendiga seotud  dokumente.