1\u20133-aastaste laste arengu\u00fclesanne on oma keha ja teda \u00fcmbritseva maailma tundma\u00f5ppimine. Tohutu uudishimu, vajadus k\u00f5ike ise j\u00e4rele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus \u00f5nnetused on kerged juhtuma.<\/p>\n
\u00d5nnetused juhtuvad alati ootamatult<\/strong><\/p>\n \u00dcks v\u00e4ga suurtest ohtudest v\u00e4ikelapsele on veekogud ning seda mitte ainult suvel, vaid n\u00f5rga j\u00e4\u00e4 t\u00f5ttu ka kevadel ja s\u00fcgisel. Kurb on fakt, et pigem upuvad v\u00e4ikelapsed kodu\u00f5uel v\u00f5i selle l\u00e4histel olevas veekogus. Avalikes randades, kus v\u00f5\u00f5ra keskkonna t\u00f5ttu on oht lapse kadumiseks suurem, on harjutud lastel rohkem silma peal hoidma kui koduhoovis. Kodune \u00f5ueala tundub sageli turvaline ja v\u00f5ib tekkida olukordi, kus j\u00e4relevalveks tundub piisavat sellest, kui teiste toimetuste k\u00f5rvalt aeg-ajalt veenduda, et laps on vaatev\u00e4ljas. Reeglina on v\u00e4ikelapsed v\u00e4ga impulsiivsed, mist\u00f5ttu v\u00f5ib rahulikult m\u00e4ngiv laps hetkega meelt muuta ja ohtu sattuda. \u00d5nnetused juhtuvad ootamatult ja kiiresti \u2013 uppumiseks pole tarvis enamat, kui veesilma l\u00e4heduses paariks minutiks laps silmist lasta. Uppumine on enamasti vaikne s\u00fcndmus, ilma karjumise ja appih\u00fc\u00fcdmiseta, sest hingamisteedesse sattunud vee v\u00f5i k\u00f5rikrambi korral ei ole see f\u00fcsioloogiliselt v\u00f5imalik.<\/p>\n V\u00e4ikelapsed ei ole vastutuseks k\u00fcpsed<\/strong><\/p>\n 1\u20133-aastased lapsed saavad \u00fcha enam aru s\u00f5nadest ja nende t\u00e4hendusest, areneb kujutlusv\u00f5ime. Samuti hakkavad nad m\u00e4rkama hooldaja n\u00f5udmisi ja reageerima nendele kas eitavalt v\u00f5i n\u00f5usolevalt ning katsetama oma mina m\u00f5jusust \u2013 mida ma juba suudan teha ja kui palju otsustada? Kindlasti on iga lapsevanem kogenud olukorda, kus ikka ja j\u00e4lle tuleb p\u00f5hjendada, miks m\u00f5ni asi on keelatud. Ka \u00fcksi vee \u00e4\u00e4rde minemise keelust ei p\u00e4\u00e4se \u00fckski laps. Vanem peab teadma, et v\u00e4ikelapsel ei ole veel oskust teha \u00fcldistusi (reegel on \u00fcldistus) ja ka nende m\u00e4lu on piiratud. Ehkki laps saab s\u00f5nadest aru, ei suuda ta neid kuigi kaua meeles hoida ja unustab pea koheselt lapsevanema poolt \u00f6eldu! Seda seet\u00f5ttu, et nooremate kui nelja-aastaste laste ajus ei ole impulsside ja keeldude tsoonid veel kuigiv\u00f5rd seotud.<\/p>\n Seega ei saa eeldada, et kui v\u00e4ikelapsele on midagi selgitatud v\u00f5i keelatud, siis laps seda ka m\u00e4letab ning seatud piire ja piiranguid j\u00e4rgib. V\u00e4ikelapse ohutuse peab tagama lapsevanem, see ei ole koht, kus vaatamata sagedasele selgitust\u00f6\u00f6le ja lapse lubadusele veest eemale hoida teda usaldada! Piiridest selge arusaam kujuneb lastel v\u00e4lja umbes 4\u20135-aastaselt.<\/p>\n V\u00e4ikelapsel on ettekujutus iseendast kui k\u00f5ikv\u00f5imsast \u2013 see paneb neid ikka j\u00e4lle piire \u00fcletama, keelde eirama ja uusi katsetusi ette v\u00f5tma. Seega vajavad lapsed t\u00e4iskasvanute abi turvalise keskkonna loomisel ning t\u00e4iskasvanud vastutavad ja t\u00e4iendavad v\u00e4ikeste laste puudulikku enesekontrolli.<\/p>\n Soovitusi v\u00e4ikelastega ohtudest r\u00e4\u00e4kimiseks<\/strong>:<\/p>\n Dagi Dorbek, P\u00e4\u00e4steamet\n
\nLapsevanema keeld k\u00f5lab talle kui korraldus, n\u00e4iteks: \u201c\u00c4ra mine mere \u00e4\u00e4rde!\u201d kostab lapsele kui \u201cMine mere \u00e4\u00e4rde!\u201d<\/li>\n
\n\u00d5nne Aas-Udam, ps\u00fchholoogiline n\u00f5ustaja, koolitaja ja loovterapeut<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"