{"id":2872,"date":"2019-05-17T12:41:05","date_gmt":"2019-05-17T09:41:05","guid":{"rendered":"https:\/\/veeohutus.ee\/suvi\/?page_id=2872"},"modified":"2022-04-11T10:19:34","modified_gmt":"2022-04-11T07:19:34","slug":"ka-tsempionid-vasivad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/veeohutus.ee\/suvi\/ka-tsempionid-vasivad\/","title":{"rendered":"R\u00e4\u00e4gi eaka l\u00e4hedasega veeohutudest"},"content":{"rendered":"

TOP 6 \u2013 kodul\u00e4hedased veekogud, mis n\u00f5uavad enim inimelusid<\/strong><\/p>\n

K\u00fcmne aasta jooksul on kodul\u00e4hedased veekogud n\u00f5udnud sadu inimelusid. \u00dchtviisi eluohtlikuks v\u00f5ivad asjaolude kokkulangemisel osutuda nii j\u00e4rved, tiigid kui ka kraavid.<\/strong><\/p>\n

Vaata veeohutuse infolehte SIIT<\/span><\/a><\/strong><\/p>\n

Sageli on uppumissurmade p\u00f5hjus oma v\u00f5imete \u00fclehindamine ja tihti ei oska inimesed m\u00e4rgata v\u00e4iksemate veekogude ohtlikkust. Eriti hakkab see silma kevaditi, mil veekogude kaldad on pehmed ja libedad ning \u00f5nnetuseks piisab hooletusest v\u00f5i kergest libastumisest. Enam kui pooltel uppumisjuhtudel m\u00e4ngib oma osa paraku ka alkohol.<\/p>\n

 <\/p>\n\"\"\n

K\u00f5ige enam uputakse j\u00f5gedesse<\/strong>. K\u00fcmne aasta jooksul on Eesti j\u00f5gedesse j\u00e4tnud elu 128 inimest, keskmiselt 13 inimest aastas. Enamik uppumistest leidis aset kevadel v\u00f5i suvel, uppuja keskmine vanus oli 51 aastat. 80% j\u00f5gedesse uppunutest olid mehed, enam kui pooled uppunutest olid alkoholijoobes.<\/p>\n

 <\/p>\n

J\u00e4rved<\/strong> on k\u00fcmne aasta jooksul n\u00f5udnud 115 inimese elu. Keskmiselt teeb see 12 uppumissurma aastas. \u00dcle poole juhtudest leidis aset suvel. J\u00e4rvevette uppunu\u00a0 keskmine vanus oli k\u00fcmne aasta l\u00f5ikes 49 eluaastat. 88% j\u00e4rvedesse uppunutest olid mehed, pooled uppunutest olid alkoholijoobes.<\/p>\n

Merre<\/strong> uppus k\u00fcmne aasta jooksul 112 inimest, keskmiselt 11 inimest aastas. Ligi pooled uppumised juhtusid suvel. Merre uppunu keskmine vanus oli 52 aastat, uppunutest enamik ehk 86% olid mehed. Iga kolmas merelainetes uppunu oli eakas.<\/p>\n

Tiikidesse<\/strong> on k\u00fcmne aasta jooksul j\u00e4tnud elu 72 inimest, keskmiselt seitse inimest aastas. Enamik tiiki uppumistest juhtus kevadel v\u00f5i suvel. Uppunu keskmine vanus oli 56 eluaastat. Iga kolmas tiiki uppunu oli kas eakas v\u00f5i laps. Veekogudest upub just tiikidesse k\u00f5ige rohkem lapsi.<\/p>\n

Kraavidesse<\/strong> on k\u00fcmne aasta jooksul uppunud 25 inimest, keskmiselt kolm inimest aastas. \u00dcle poole juhtudest leiab aset kevadel. Keskmine kraavi uppunu on 59-aastane, uppunutest enamik ehk 80% olid mehed. Uppunutest veidi enam kui pooled olid alkoholijoobes. Peamine uppumise p\u00f5hjus on kukkumine v\u00f5i libastumine.<\/p>\n

Kaevudesse<\/strong> on k\u00fcmnendi jooksul uppunud 17 inimest. Keskmiselt teeb see 2 uppumissurma aastas. Uppunu keskmine vanus on 60 eluaastat ning peaaegu pooled uppunutest olid eakad. Peamine uppumiste p\u00f5hjus oli kukkumine v\u00f5i libastumine.<\/p>\n

Suuremate veekogude puhul on \u00f5nnetusele eelnenud enamasti kalastamine v\u00f5i suplus, v\u00e4iksemate veekogude puhul on uppumisele eelnenud libastumine v\u00f5i kukkumine.<\/p>\n

P\u00e4\u00e4steamet kutsub k\u00f5iki \u00fcles j\u00e4lgima, et kodukoha veekogud oleksid ohutud. Vette kukkumise v\u00e4ltimiseks tuleks kodused veekogud v\u00f5imalusel piirata aiaga, avatud kaevud katta kinni ja j\u00e4rsud kaldad tasub teha pr\u00fcgist puhtaks. Samuti kutsume inimesi \u00fcles oma tegevusi l\u00e4bi m\u00f5tlema ja looma ohutumaid lahendusi. V\u00f5imalusel tasub veekogusse panna pump, et eakad ei peaks kastmisvett kaldalt kummardudes v\u00f5tma. Nii on v\u00f5imalik v\u00e4ltida libastumise ohtu.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gi eaka l\u00e4hedasega ja tuleta talle meelde et:<\/p>\n