Talvised veeõnnetused juhtuvad ettevaatamatusest

Veekogu kattev jää ei ründa inimest. Jääõnnetuses on süüdi valesti käitunud inimene, kes pole osanud ohtu hinnata ja on olnud liiga enesekindel.

Inimest kannab „terve“ jää. Selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%.

Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi see jää olla turvaline.

Vaata jääohutuse infolehte SIIT.

Pea meeles:

• Ole kindel, et külm ilm on püsinud nädalapäevad;
• Veendu, et jää on piisavalt tugev sinu kandmiseks;
• Piiriveekogude kohta on võimalik infot leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. Jääteede kohta saab infot Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee.
• Riietu vastavalt ilmastikuoludele;
• Võta endaga kaasa jäänaasklid. Jäänaasklid tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Jäänaasklid on mõeldud abivahendina jääaugust välja ronimiseks;
• Teavita oma lähedasi enne, kui lähed jääle;
• Tea veekogu nime, millele kavatsed minna, see on vajalik juhuks, kui pead sooritama hädakõne ja selgitama Häirekeskusele oma asukohta.