Erinevatel veekogudel esineb alati piirkondi, kus jää on nõrgem. Sellisteks kohtadeks on
Kiirevoolulised kohad jõgedes – jää tekkimist segab pidevalt liikumises olevad veekihid;
Suubumiskohad – kohad, kus näiteks kaks jõge saavad kokku või koht, kus jõgi suubub järve või merre. Sellistes kohtades takistavad jää teket keerised;
Paadisildade tugipostid, roostik, vettelangenud puude võrade ümbrus – kohtades, kus läbi jää on kas sillapostid, taimed ja oksad on jää nõrgem.
Jää ei haaku objektiga ja ümber objektide olevate „aukude” toimub veekogu hapnikuvahetus;
Allika kohad – veekogud, milles leidub allikaid, jäätuvad alati aeglasemalt. Põhjuseks on allikavee stabiilne temperatuur, mis on alati üle 0º C;
Torude suudmed – kohad, kus veekogusse siseneb näiteks reoveetoru. Sealt tulev vesi on soojem võrreldes veekoguga ja jää tekkimine on aeglasem;
Laevateede lähedus – piirkondades, kus toimub talvine laevaliiklus lõhutakse jääd regulaarselt. Selliselt hoitakse laevatee jäävaba ja tekitatakse selle lähedusse inimestele ohtlikke pragusid jääs.