Kuigi aktiivne rannahooaeg on läbi, tuleb endiselt veekogude ääres olla ettevaatlik. Enamus uppumisi juhtub kukkumise või libastumise tagajärjel. 2017. aastal moodustasid need 60% (25 tk 42-st) kõikidest juhtumitest. Sagedamini juhtub õnntusi eakate või väikelastega. Seetõttu on oluline tagada kodulähedaste veekogude ohutus ning rääkida üle peamised ohukohad veekogude ääres.
Peamised ohud on:
Libedus – Langenud lehed ja maad kattev jääkirme muudavad pinna väga libedaks. Seetõttu tuleb veekogude lähedal olla ääretult ettevaatlik.
Korrastamata sillad ja purded – suvega on päike ja ilmastik teinud purded ja sillad rabedamaks, kandevõime on nõrgem ja sügisesed lehed ja külmakraadid võivad nad muuta ka libedaks. Nii kasvab kukkumise tõenäosus.
Nõrk jää – Külmade ilmade saabudes hakkavad veekogud jäätuma. Peale esimesi miinuskraade tekkinud jää on õhuke ega kanna inimest. Seetõttu on jääle minek rangelt keelatud.