Armasta elu, kanna päästevesti!
Päästeameti tänavune veeohutuskampania „Armasta elu! Kanna päästevesti!“ keskendub päästevesti kandmisele veesõidukites. Veesõidukiõnnetustes on kahel viimasel aastal uppunud kokku 18 inimest, mistõttu ei tohi päästevesti vajalikkust alahinnata.
Kampaania läbiv sõnum on „Armasta elu, kanna päästevesti!“, millega paneb Päästeamet kõigile südamele, et olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik käitumine kui autos turvavöö kinnitamine.
Veeõnnetused juhtuvad enamasti ootamatult ja ei jäta aega päästevesti selga panemiseks. Seetõttu on oluline, et päästevest oleks seljas juba veesõidukisse asudes. Kui õnnetus on juba juhtunud, siis vees olles on päästevesti juba pea võimatu selga panna. Elusid päästab aga ainult päästevest, mis on seljas.
Päästvesti kandmisel ei ole määrav, kui hea ujumisoskus inimesel on. Paljud hea ujumisoskusega inimesed võivad eeldada, et neil pole päästevesti tarvis. Paraku juhtub traagilisi õnnetusi ka heade ujujatega. Oluliseks saavad muud tegurid, nagu külm vesi, vigastus, kiire vool, terviserikked või muud ettenägematud takistused. Hea ujumisoskus ei anna sellisel juhul mitte mingit eelist.
Ka uuringud näitavad, et lisaks alkoholile on traagiliste veeõnnetuste oluliseks põhjuseks ka päästevarustuse mittekasutamine. Kuigi 87% eestlastest ja 82% mitte-eestlastest arvavad, et päästevesti tuleks paadisõidul alati kanda, on reaalses käitumises pilt oluliselt halvem. Vaid 66% vastajatest, kes käivad paadiga sõitmas, kannavad paadisõidul alati päästevesti.
2014. aastal hukkus Eestis veesõidukiõnnetustes 12 inimest, kellest vaid ühel oli seljas päästevest. Möödunud aastal uppus sellistes õnnetustes kuus inimest, kellest samuti vaid üks kandis päästevesti. Iga päästevestita uppunu oleks vesti kasutades võinud ellu jääda.