Peamised uppumissurmade põhjused on:
Nõrk ujumisoskus – vähese ujumisoskusega ujuja hindab sageli oma võimeid üle. Ujutakse liiga sügavasse kohta, kus jalad ei ulata enam põhja ja väsides tekib paanika. Koordineeritud ujumist asendab sihitu rabelemine, mis soodustab kiiret vee alla vajumist.
Järelvalveta lapsed – tihti jätavad lapsevanemad oma lapsed veekogude ääres järelvalveta või usaldavad paar aastat vanemate õdede-vendade hooleks. Tihti ei arvestata, et see veesügavus või lainetus, mis täiskasvanu jaoks on väike, võib lapsele osutuda eluohtlikuks.
Alkohol – alkoholijoove on peamiseks meeste uppumise põhjuseks. Ohtlikuks osutub ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Võib tekkida kiiresti alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.
Tervislik seisund – suplema minekul ei arvestata sageli oma tervislikku seisundit ja ignoreeritakse arsti ettekirjutusi. Ujumine on ohtlik südame-, neeru-, kopsu-, ja kõrvahaigetele ning epilepsiahoogude all kannatavatele inimestele. Tihti ei arvestata ka oma vanusega – see, mis eelmisel suvel oli jõukohane ei puugi järgmisel enam olla.
Ujumine selleks mitte ettenähtud kohtades – tihti minnakse ujuma merre tugeva lainetusega või kiirevoolulisse jõkke. Samuti võib tundmatus kohas sattuda veekeeristesse või veekasvudesse. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemeteaga (nt klaastaara).
Ujumine juhuslike vee peal hoidvate esemetega – tihti kasutavad nõrga ujumisoskusega või ujuda mitteoskavad inimesed vee peal püsimiseks abivahendeid, nagu auto sisekumme, õhkmadratseid, täispuhutavaid mänguasu, enda valmistatud parvesid. Nendega ujudes ei tajuta vee sügavust. Ümberminemise korral avastatakse, et jalad ei ulatu põhja, millele järgneb paanikahoog.
Paadisõidu eeskirjade rikkumine – õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Sagedasemaks põhjuseks on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, kogenematus juhtimisel. Riikides, kus on tehtud statistikat kaatrite, paatide ja jahtidega juhtunud veeõnnetuste ja nende põhjuste kohta, on jõutud järeldusele, et enamik vees hukkunud inimesi oleks jäänud ellu, kui nad oleks kandnud päästevesti.
Allikas: T.Klooster, I.Paulus 2005 “Vetelpääste”, Sisekaitseakadeemia, Tallinn